Tiina Puhkan (1965) elab ja töötab Tallinnas Meriväljal. On õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili erialal (1985 – 1990) ja töötanud samas kateedrijuhataja abina, ettevalmistuskursuste juhendajana, praegu töötab tekstiiliajaloo ja gobelääni õppejõuna. Ta on esinenud alates 1991 aastast näitustel gobeläänide, siidimaalide, tikandite, autoritehnikas tekstiilidega ja kureerinud tekstiilikunsti näituseid. Ta on kavandanud ja teostanud kirikutekstiile Tallinna Kaarli kirikule, Tallinna Jaani kirikule, Harju-Risti kirikule ja Kose kirikule. Ta on olnud Aasta tekstiilikunstnik aastatel 2002 ja 2004.
Minu loomingus on praegusel perioodil tähtsal kohal gobeläänide kavandaminine ja kudumine. Piltvaibad valmivad väga aeglaselt lõngu poole millimeetri haaval lõimede sisse põimides. Tegu on tuhandeid aastaid vana tekstiilikunsti alaga. Mulle on oluline jätkata vana traditsiooni ja lisada sinna uut just niipalju nagu seda dikteerib tänane maailm minu kaudu, ausalt ja südamest. Mulle on oluline, et minu ja sündiva loometöö vahel ei ole ühtegi masinat. Mulle meeldib teha asju, mis võtavad aega. Gobelääni kudumine on väga meditatiivne ja samas intensiivne tegevus. Lõngadega maalimise aeglane kulg võimaldab sisse kududa alateadvuset kerkivaid kihte ja emotsionaalseid kõrghetki. Oma vaibaloominguga otsin endas tasakaalu ja rõõmu tunnet. Püüan leida läbi süvenemise helget kergust ja varju, kui maailm oma raskema külje ligi surub. Mulle meeldib aeg ajalt astuda kõrvale, mitte minna kiirustamisega kaasa. Selline varjusolek on vajalik, et püüda mõista olukordi ja inimesi. Varjus on hea jõudu koguda selleks, et vajadusel astuda esile ja võidelda. Selles varjus ei ole pime, ammugi mitte igav. See on vari, kus pealtnäha argised asjad saavad tõelise ilu ja tähenduse!
VAATA: OPi saatelõik Tiina Puhkani näitusest “Õnnelik aednik” Kondase keskuses.